Illuka Vald Illuka Kool Kurtna Noortekeskus
 
Illuka Vald
Teksti suurus: a a a

Elutöö preemia

Statuudi leiad siit ...

 

 

2016 Silvi Mägi

 

1962.a. tuli ta tööle Raudi kauplusesse nooremmüüjaks, 10 a jooksul tegi läbi

teekonna vastutavaks juhatajaks. Peale seda töötas ta 4 a Kuremäe apteegis, kuid sellest järgmised 24 aastat juba Kuremäe kaupluse juhatajana, kuni ETKVL kaupluse sulges ja ta siirdus igati väljateenitud pensionile.

 

Silvi tegi oma tööd täie pühendumisega, kauplus oli eeskujulikult korras, olgugi, et majanduslikud tingimused olid äärmiselt kehvad ja sageli tuli tal talvel varakult ja ka pühapäeviti kütmas käia, sest vastasel juhul oleks võinud seal koos kaubaga jäätuda. Ta ei peljanud aga kunagi füüsilist tööd ja tundis rõõmu kui sai vallarahvale head teenindust pakkuda.

 

Eks need aastad poes, külmadel põrandatel pikad päevad seistes ja rassides on ka tervisele mõjunud, eeskätt jalgadele, mis muret teevad. Vaatamata sellele müttab ta muidugi ka tänasel päeval kogu aeg midagi teha – kodus ja koduümbruses: aeda harida, aiasaadusi kasvatada ja hiljem need hoidisteks teha, ikka selleks, et ka laste peredel riiulid tühjad ei oleks. Või siis käsitööd tehes...

 

Võib öelda, et ega ta oskagi käed rüpes istuda ja puhata, alati on tal midagi käsil.

Ja kui raamatukogudes või mõisas midagi huvitavat toimub, siis ilma tõsise põhjuseta ei jäta ta kunagi tulemata. 

 

 

2015 Milvy Järvepera

 

Suurem osa Milvy elust on kulgenud Illuka vallas, Ohakvere külas. Nii võib ka

öelda, et oma elutöö on ta teinud teenindades Illuka valla inimesi.

Milvy oli väga hinnatud ja oodatud postiljon 28 aastat. Igal tööpäeval sõitis ta oma jalgrattaga Ohakverest Kuremäele, et postikott vajaliku kraamiga täita ning siirdus seejärel 20-kilomeetrisele postiringile, millest siis 13 km väntas täis kotiga ja 7 km juba kergema kotiga. Ja nii iga ilmaga. Kui rattaga sõita polnud võimalik, siis tegi seda kõike jalgsi, kuid kergelt ei loobunud.

Tema kandidatuuri esitanud Anneli Bogens ja Anneli Dietrich kirjutasid: „Milvy tegi oma tööd südamega. Sellest kõneleb ka see, et ta oli alati oodatud. Oodati ka siis, kui just pensionipäev polnud. Memmekesed pakkusid teed või kohvi ja omaküpsetatud pirukaid.  Milvy missioon ei olnud ainult posti ja pensioni koju kandmine. Ta oli kodus ootavatele pensionäridele sidemeks muu ilmaelu vahel. Pensionärid, kes elasid üksi, soovisid ikka teada, mis Kuremäel mäe peal toimub.

Töö oli raske ja elu pole teda just hellitanud, kuid vaatamata sellele oli Milvy alati rõõmsameelne ja naeratav. Ja on seda tänaseni. Ikka võib Milvit Ohakvere tee ääres kõndimas näha, ikka on tal seljakott seljas ja naeratus näol. Kuhu ta siis kõnnib? No ikka bussi peale, et sõita kas linna igapäevase kraami järele või siis Kurtnale, et teiste tegusate naistega koos laulda, tantsida või uusi käsitöönippe juurde õppida. Imetleme tema tegutsemistahet ja elulusti.“

Milvil on kaks toredat tütart ning neli lapselast.

 

 

2014 Vilma Niinep

 

Vilma Niinep asus Illuka koolis algklasside õpetajana tööle 1953. aastal ning oli

järjepanu selles ametis veerandsada aastat siirdudes 1979. aastal pensionile.

Paar aastakümmet hiljem tõi saatus ta samasse majja veel 7-ks aastaks tagasi, siis hoidis endine pedagoog silma peal mõisahoonel ja selle ümbrusel öösiti ning õppetööst vabadel päevadel.

Ta on Illukale tulemise hetkest sellele paigale ka truuks jäänud, oma tööelu aastatel sügava jälje siinse kooli õpilaste haridusse jätnud.

Tema mitmekülgne tegevus oli märkimisväärne. Lisaks südamega tehtud õpetajatööle on Vilma alati olnud aktiivne ka seltsielus ning mitmekülgses ühistegevuses. Tänaselgi päeval osaleb aktiivselt pensionäride klubis „Maarjahein“ ning võtab osa käsitööringi tegevusest.

Vilmal on 2 poega ja tütar ning 4 lapselast, kelle elukäikudel ta silma peal hoiab ning võimalusel toeks on. Ja nii on ka vastupidi.

 

 

 

2013 Marta Reinsalu

Ta tuli Illuka kooli õpetajaks 1952. aastal ning oli sellel ametikohal 50 aastat

lahkudes 2002. aastal pensionile.

Hariduse algtõdede kõrval õpetas lisaks ka kunsti tundmist, õpetaja töö kõrvalt oli sportlik ja ühiskondlikult aktiivne. Tundidele lisaks tegi kooli arengu heaks rohkemgi. Ei ole õpilast, kes ei meenutaks tema õppetunde ülivõrdes või tema hoolivust ja abivalmidust.
Ta on olnud tugevaks indikaatoriks ja toeks oma abikaasa kõrval, kes oli pea pool sajandit Illuka kooli juht aidates truult seda koormat kanda.
Milles siis seisneb Marta elutöö?
Sellele ongi raske üheselt vastata ja mõõdet leida, sest mõnes mõttes on see mõõdetamatu.
Võiks öelda, et tema elutöö ongi tema aastatepikkune positiivne ellusuhtumine ja eluhoiak, tema kodu avatud uksed ja külalislahkus, tema truudus Kuremäele ja

Illuka vallale. Need võivad tunduda tühiste sõnadena, kuid see on tunnetatav ja need,

kes teavad Martat, need saavad sellest aru. 

 

 

2012 Leida Kilp

Leida on olnud Maarjaheina klubi asutajaliige ja selle sekretär 10 aastat organiseerides klubiliikmete kooskäimist, ühiseid väljasõite, pidusid ja muid koostegemisi. Olles ise aktiivne ja tegus, innustab sellega ka teisi osaledes mitmetes eakatele suunatud projektides. Ühel aastal kudus sokke Kohtla-Nõmme lastekodule ning kampsuneid ja mütse Tallinna sünnitushaiglale; osales näidendis ja filmivötetel, samuti on aktiivne rahvatantsu- ja käsitööringi liige. Maakonna Pensionäride Ühenduse volikogu liige, Illuka kiriku volikogu liige.

 

 

 

 

 

2010 Kalju Selliov

Kalju Selliov on Illuka vallas sündinud ja kasvanud. Ka kogu tema töömehekarjäär on kulgenud siin  kandis. Toona kolhoosi autojuhina, hiljem aga rahva poolt armastatud ja väga hinnatud bussijuhina (20 aastat). Lisatööd tegi ka traktoristi- ning sügishooajal viljakoristuskombaini peal. Päevatöö kõrval tegutses Kalju lisaks ka Kurtna tuletõrje komandos – 30 aasta jooksul (1964-1994).

 

Eriti hea sõnaga meenutatakse ikkagi Kalju tööd bussijuhina, kel süda õige koha peal. Hilisel kellaajal võistlustelt või ekskursioonilt naasnuna viis kaugema kandi lapsed ikka kodu lähedale ning suhtus sõbralikult ja heatahtlikult kõigisse reisijaisse.


Ka tema panus tuletõrjujana on igati märkimist väärt. Ei teinud ka selles töös Kalju hinnaalandust, vaid tegutses täie hingega.  

 

 

 

 

 

2009 Vello Lilium

Vello Lilium on Illuka vallas tulemuslikult treeneritööd teinud aastaid. Tema juhendatud sportlased on näidanud märkimisväärseid tulemusi ning saavutanud kõrgeid auhinnakohti nii maakonna kui vabariigi ulatuses. Ka Illuka kooli lõpetanutena jätkatakse tasemel sporditegemist. Mitmed tema õpilased on aga jätkanudki spordikoolis suusatamise erialal ning jõudnud oma tulemustega vabariigi noorte koondisesse.


Vello teeb oma tööd suure entusiasmi ning pühendumisega, sageli rohkemgi, kui ühelt treenerilt oodatakse. Õpilastele on ta autoriteetne juhendaja, kelle sõna maksab ning kelle juhiseid järgitakse.
 

 

 

 

 

 

 

2008 Villio Reinsalu

Villio Reinsalu asus Illuka koolis õpetajana tööle 1952. aastast. Kaks aastat hiljem sai temast aga juba selle kooli juht tehes seda kindlakäeliselt 48 aastat. Kui aastal 2002 täitus ühes ja samas koolis 50 aastat teenistust, otsustas Villio igapäevatööst taanduda. Küll aga jätkab ta aktiivselt noorte ärgitamist spordiga tegelda, on ise tegus ja osavõtlik valla kultuurielus ning arengu valdkonna aruteludes.

 

Villio Reinsalu direktoriaastatele tagasi vaadates võib öelda, et ta suutis kooli õigel kursil hoida laskmata end mõjutada „tuule” suundadest või antud riigikorrast. Möödunud sajandi 90.-ndate aastate alguseks jõudis ta asjaajamisega niikaugele, et Illuka mõisakool sai restaureeritud ning alustatud uue õppehoone juurdeehitust. See, et tänaseks on kogu mõisakompleksi hooned renoveeritud ja ümbrus korrastatud, on kaudselt seotud ka sellega, et oli olemas n.ö. juba laotud „alusmüür”, kuhu loogilise jätkuna tuli kivi, kivi haaval vaid juurde laduda...

      

Villio oma ärksa vaimu ja kaasaegse mõtlemisega võiks olla eeskujuks paljudele tänapäeva noortelegi.

 

 

 

 

2007 Ninel Kesküla

Ninel Kesküla töötas aastatel 1960-1998 Kuremäel arstina. Teda hinnati kui töökat ja kindlameelset isiksust ning kui tarka ja osavõtlikku arsti, kelle suhtlemisoskust patsientidega meenutatakse veel tänaselgi päeval hea sõnaga. Lisaks kutsetööle osales ta toona aktiivselt ka küla seltsielus juhendades klubis lauluansamblit.