Kõrvalhooned

Kõrvalhooned

20. sajandi algul oli Illuka juba üsna keskmiste näitajatega mõis – seda nii majanduslikust kui ehituslikust küljest vaadatuna. Algallikatest on teada, et karjaõu ehitati 1895. aastal ning selle kavandamisel oli osaliseks ka F. Modi. Enne uut lauta oli olemas ka varasem karjalaut.

Peamiselt olid majandushooneid ehitatud puust:

1) sõiduhobuste tall koos tõllakuuriga,

2) jääkelder,

3) kanala,

4) küün koos vankrikuuriga,

5) 5 väikest küüni mõisasüdamikust kaugemal,

6) mõisatööliste maja 4 perele (mis kandis huvitavat nime „Kartoffelhaus“),

7) sulastemaja Rajal 4 perele lisaks laut ja ait,

8) sulastemaja Liivakünkal 2 perele talli ja aidaga ning

9) sulastemaja Tornil.

Kivi ja puu segaehitised olid tööriistadekuur ning viljapeksurehi.

Raudkivist olid ehitatud laut, ait, tööliste-mõisateenijate maja 8 perele, sepikoda ja meierei.

Kõrvalhooneid loeti mõisasüdamikus kokku 20. sajandi algupoole 15-16, lisaks veel kaugemal asuvad küünid ning sulastemajad. Hooned paigutusid ebareeglipäraselt peahoone aiafassaadile. Tänapäevaks on kõrvalhooned peamiselt hävinud või ümber ehitatud.

Tänapäeval on mõisakompleksiga seotud kinnistu kokku 7,13 ha, mille piirid ühtivad suures osas põlispargi maa-alaga. Raudkivist abihoonetest – majandushoonetest on tänaseni säilinud kaks. Üks neist on hiljuti renoveeritud ja selles asuvad poiste tööõpetuse ruumid. Teise hoone näol on tegemist seminarihoonega.

1930-ndatel aastatel ehitatud palkehitis on kasutusel garaažina. Uueks hooneks pargi maa-alal on algklasside maja-spordisaal, mille võimlaosa valmis 1998. aastal.