Illuka Vald Illuka Kool Kurtna Noortekeskus
 
Illuka Kool

Illuka lasteaed-põhikool

Teksti suurus: a a a

Mõisaomanikud

MÕISAOMANIKUD – LODED, BRÜMMERID, VIGELIUS JA SCHWEBS

 

 

 1657. aastal Jõhvi mõisast eraldatud Illuka (Illuck) mõisa esimesteks omanikeks oli Lodede suguvõsa Kukruse liin. Võimalik, et Illuka mõis sündiski Lodede päranditüli käigus. Gerhard von Lode (1606-1659) oli Kukruse (Jõhvi khk) ja Kabala mõisa omanik ning omandas 1650. aastal Tarakvere mõisa (Torma khk). Ta abiellus 1630. aastal Anna Maria von Treydeniga, kelle suguvõsale kuulus Vaiatu mõis (Torma khk). Gerhard Lode koostas 1657. aastal testamendi, millega jättis Kukruse mõisa koos selle juurde kuuluvate küladega poegadele Gerhard ja Jürgen Johanile. Jürgen Johanile jäi Kukruse mõis ja mõned külad, Gerhardile Illuka, kuhu oli äsja mõisakoht (Hoflage) rajatud. Vennad protesteerisid isa testamendi vastu, kuid Illuka mõis jäi päranditüli käigus püsima.

Dokumentide järgi pantisid Loded Illuka mõisa 17. sajandi lõpus Hans Heinrich von Brümmerile. Brümmer kaebas kohtusse Illuka mõisavalitseja Evert Meyeri, kes ei pidanud kinni lepingutingimustest ja ei täitnud oma rahalisi kohustusi. Hans Heinrich von Brümmer (1609-1667) oli oma elu jooksul abielus viis korda. 1630. aastal abiellus Agneta von Bremeniga, 1634. aastal Anna Paykülliga (suri 1649), siis 1652 Dorothea Uexkülliga (suri 1656), 1656 Anna Sophia von Vietinghoffiga (suri 1657) ja lõpuks 1658 Magdalena von Schulmanniga. Nendest abieludest sündis neli last.

Tema poeg major Hans Heinrich II (suri 1703) ostis Illuka mõisa 200 riigitaalri eest Lodedelt 1674. aastal ära. Põhjasõja ajal teenis ta Soomes kolonel Lode rügemendis. Suguvõsa kroonika kohaselt oli abielus lausa kuus korda, kuid kõikide abikaasade puhul pole teada eesnimegi. Lapsi sündis erinevatest abieludest kokku kümmekond. Illuka liini viimaseks esindajaks oli kapten Hans Heinrich III (suri 1710), kelle üks õdedest oli abielus kapten Vigeliusega. Viimast on hiljem nimetatud Illuka ja Kurtna mõisate omanikuks. Kapten Vigeliuse kohta on vähe informatsiooni. Säilinud on üks tema Illukas 12. detsembril 1728. aastal dateeritud kiri. Kiri puudutab kohtasja, mille algatas Diedrich Johann Lode seoses Illukale kuuluva Kukruse mõisale panditud Immota külaga.

1782. aasta revisjoni järgi oli Illuka mõisa omanik Karl Friedrich von Schwebs (1715-1782), kellele kuulusid erinevatel aegadel mitmed mõisad (Luua mõis Palamuse khk ja Visusti Äksi khk, Jõhvi, Kurtna, Edise, Ohakvere ja Illuka mõisad Jõhvi khk ning Koskolovo Ingerimaal). Kolonelleitnant ja Venemaa riigiametnik Schwebs abiellus Moskvas 1756. aastal Katharina Magdalena Elisabeth von Korffiga (1741-1804). Karl Friedrich von Schwebsile on keisrinna Elisabet lasknud koostada uhke puhkuseloa.

Katharina von Schwebsi(kel oli abiks Friedrich von Gersdorff) ja tema alaealiste laste eestkostjate - kolonelleitnant Friedrich Gustav von Roseni ja kapten Karl Adolf von Krusensterni, vahel sõlmiti leping, millega Katharina ostab kõik mõisad koos juurdekuuluvaga lastelt välja. Lahkunud Schwebsi omanduses olid mõisad Jõhvi, Kurtna, Illuka, Ohakvere (Jõhvi khk) ja Ingerimaal Koskolovo saeveski. Vara koguväärtus on hinnatud 124 076 rublale ja 62 kopikale. Katharina ostis mõisad välja ümmarguse summa 140 000 rubla eest, lisaks veel veski hinnaga 22 796 rubla ja 27 kopikat.

Seega, 17. sajandi lõpus valitsesid ja hiljem omasid mõisa järjest kolm põlvkonda Hans Heinrich von Brümmereid. 18. sajandil olid mõisaomanikeks abielusuhetes olevad Rehbinderite ja Gernetite suguvõsad. Alles 19. sajandi esimesel poolel leidis Illuka endale pikemaajalised peremehed Dieckhoffide näol.

1840. aastal ostis mõisa Karoline Dorothea Dieckhoff (sündinud paruness Dellingshausen) koos abikaasa Alexander Eduard Dieckhoffiga. Seejärel kuulus mõis nende poegadele Oskar ja Eduard Dieckhoffile. Dieckhoffide ajal valmis praegune Illuka mõisa peahoone.